Goa kookose-krevetikarri
Selle retsepti sain ühelt toredalt India tüdrukult, kelle juures veebruaris cooking classis käisin. Ma teen karrisid päris tihti, aga tavaliselt on need pigem taipärased karrid ja see siin erineb neist märkimisväärselt. Ma ei ütleks, et üks on parem, kui teine – lihtsalt väga erinevad.
Selle karri muudab eriliseks eelkõige see, et tavapärase kookospiima asemel kasutatakse siin hoopis kookoshelbeid (no Indias kohapeal tegelikult värskelt riivitud kookost, aga kookoshelbed on sellele lähim alternatiiv). Tai karripasta on tehtud värskelt paljudest ürtidest ja juurikatest (galangal, kurkum jne), Indias kasutatakse pigem kuivatatud vürtse. Ja kui ma tavapäraselt panen karride sisse kõikvõimalikke aedvilju, siis siin neid ei kasutata. Ja kes olen mina, et vastu vaielda tüdrukule, kes sai selle retsepti oma ema käest (ja ta ema muide kasvatab ise kookospähkleid ja pressib neist õli, rääkimata mango- ja papaiapuudest), kes sai selle omakorda oma ema käest, seega annan ka mina retsepti edasi nii, nagu see mulle edastati.
Pluss miks ma peaksingi siin midagi muutma, kui see imehea on 
Ja kui ma nüüd järgi mõtlen, siis tegelikult natuke muutsin ka, sest kohapeal küpsetati krevette üle 10 minuti, mulle aga meeldib, kui krevetid vaid korraks pannilt läbi on lastud ja veel mõnudalt mahlased on. Üldse küpsetatakse Indias loomsed proteiinid minu hinnangul tavaliselt üle, aga nemad on nii harjunud ja arvestades seda, mis tingimustes nad vahel oma toiduaineid hoiavad, siis ilmselt on see seal kohapeal ka mõistlik. Seega minu retseptist leiate minu versiooni – kui päris algupärast teha soovite, siis ärge krevette vahepeal pannilt ära võtke.
Ole esimene, kes kommenteerib