Vihmase ilma veisesabahautis
Tummine hautis ei ole just kõige suvisem toit ja ma natuke juba kartsin, et selle avaldamine lükkub jälle teadmata kaugusesse edasi, sest ilm ei soosi selliseid retsepte. Aga “õnneks” meie selle aasta suvi ei ole veel päris täpselt otsustanud, kas tasub tulla või mitte ja vihmase ilmaga sobib see toit küll suurepäraselt.
Veisesabast kiiresti midagi suurepärast ei saa, aga pika podisemisega muutub see tõeliselt hõrguks ja külluslikuks ning vaeva ei ole tegelikult palju näha vaja – suurema töö teebki siin ära just aeg. Soovitan seda rooga korraga suurem kogus teha, sest väikese potitäie pikka podisemist nõudva hautise tegemine ei tundu just kõige mõistlikum plaan. Tegelikult maitseb hautis minu arvates üles soojendades lausa paremini ning muidugi saab ülejäägi väikeste – just üheks toidukorraks sobivate karpidega sügavkülma panna ja järgmise vihmase ilmaga üles soojendada.
Lisandiks sättisin mina sel korral hautise juurde polenta, aga see on imeline ka kartulipüreega, pastaga kokku segatuna või isegi valgete ubadega. Viimase portsu kõrvale keetsin hoopis pärlkruupe (sest pasta oli otsas ja väikest portsu värsket ei hakanud tegema) ja ikka oli hea. Võimalusi ühesõnaga jätkub.
Kui sul nüüd pilti vaadates tekib küsimus, et mis on roheline kraam pildil, siis mul on vastus.
Minu jaoks vajavad säärased rikkalikumad hautised enda juurde alati ka midagi särtsakat ning sel korral segasin värskendajaks kokku rohelise “möksi”, kuhu läks terve suure sidruni koor ja poole mahl, suur-suur peotäis koduaia rediselehti (ma rediseid kasvatada ei oska, no ei tule midagi alla tavaliselt sinna, aga lehti ikka saab süüa :)), sool-pipar ja hea oliiviõli. Natuke nagu gremolata moodi, aga mitte ka päris. Muidugi võib selles kasutada ka rukolat, peterselli või mistahes muud värsket maitserikast rohelist hetkel olemas juhtub olema.
Vat selline roog siis tänasesse vihmasesse ilma. Mõnusat nautimist!
Veisesabahautis
Vaja läheb
- 2 kg veisesabasid
- 2 sibulat
- 2 porgandit
- 3 sellerivart
- 0.5 l kanapuljongit (kui sul pole seda kodus, midagi hullu ei juhtu, kui ära jätad)
- 400 g purustatud tomateid
- 250 ml punast veini
- Keedetud vett
- Õli praadimiseks
- 2 loorberilehte
- Soola-pipart
Kuidas?
- Kuumuta suure poti põhjas veidi õli ning pruunista selles veisesabad igast küljest. Ilmselt pead seda tegema mitmes jaos. Tõsta sabatükid kõrvale.
- Samal ajal saad puhastada ja hakkida sibula, porgandi ja selleri. Lõika kõik ca 1 cm kuubikuteks.
- Lisa vajadusel potti veel pisut õli ning prae köögiviljad kergelt läbi. Seejärel lisa potti tagasi liha ning vein. Lase umbes 5 minutit kõrgemal kuumusel vahepeal segades podiseda.
- Lisa potti puljong, tomat, loorber. Lisa potti ka nii palju vett, et kõik kaetud oleks. Maitsesta kergelt soola ja pipraga. Puljong peab hetkel veel väga magedaks jääma. Tõsta keema ning siis vähenda kuumus minimaalseni.
- Hauta kaane all ca 4 tundi kuni liha luudelt kergesti lahti tuleb. Siis tõsta sabatükid puljongist välja, lase pisut jahtuda ning puhasta liha luudelt. Puljong las samal ajal podiseb ilma kaaneta edasi, see peab mõnusalt redutseeruma.
- Tõsta liha (ja kõik sellega koos kogemata välja tõstetud köögiviljatükid) tagasi puljongisse ning keeda keskmisel kuumusel kokku nii, et esialgsest puljongikogusest on alles jäänud umbes pool.
- Maitse ja lisa vajadusel soola-pipart.
- Nüüd võid tegelikult kohe nautima hakata, aga hetkel on tegemist väga rasvase ja rammusa ampsuga. Mina ise eelistan nüüd hautise täiesti maha jahutada ning enne söömist külmkapikülma hautise pealt suurema rasvakihi eemaldada. Osa rasva jääb loomulikult alles ja see ongi maitse kandja.
Ole esimene, kes kommenteerib