Kitsejuustu-pirni ampsud
Ma olen sel aastal pühadetoitudega kuidagi eriti tagasihoidlikult esinenud. Ei saa öelda, et mõtteid poleks. Tegelt mul ootab näiteks üks kingituseks imeliselt sobivate müslibatoonide retsept mustandites oma aega (=seda, kuni keegi neist normaalsed pildid teeb). Ja nii mõnigi mõte veel. Aga on kuidagi nii, et isegi kui mul koju jõudmine valges õnnestub, siis toit küll selleks ajaks valmis ei saa, et sellest päevavalguses veel piti jõuaks teha.
Õnneks nüüd jõulude ajal oli paar päeva ja näete – saingi isegi ühe pildi teha ja kiidan need suupisted ka aastavahetuse lauale igati sobivateks. Neid on üsna lihtne teha (kui just pähklitel mitu korda kõrbema ei lase minna, nagu see mul mõnikord õnnestub) ja maitsekooslus on lihtsalt suurepärane. Pluss on need ouliselt kergemad, kui praeguse hooaja põhitoit.
Tahan ennast ka kiita, et siin retseptis ei läinud midagi umbes, vaid mõõtsin isegi kastme sisse läinud pipra keerdude arvu ära. Nimelt ei pidavat “pisut”, “sutsuke” või maitse järgi soola-pipart piisavalt täpne olema 
Ma kahtlustan, et ka edaspidi läheb mu retseptides maitseainete mõõtühikuks pigem ikka maitse järgi kirja, aga no vähemalt see üks retsept on nüüd päris täpselt kirjas.
Kusjuures praeguse hooaja toitudest rääkides ma pean ütlema, et sel aastal läks kuidagi ootamatult valutult see jõulusöömingute jada. Väga hirmsat ülesöömist ei toimunud ja sealiha ei söönud ma vist isegi mitte ampsukestki. Ja ma kiidan selle tegelikult igati heaks tulemuseks – tegelikult saab ju aasta läbi süüa, aga miskipärast on vahel peolauas ikka vaja end kurguni täis ahmida…
Proovin siis aastavahetuse pidusöömingu sama mõistlikult mööda saata, kuigi ma juba tean, et meie laual saab olema nii neidsamu suupisteid, kui röstbiifi, kui ravioole ja makroone. Seapraadi pidi ka tulema ja kindlasti miskit veel. No vaatame, kuidas selle mõistlikkusega jääb… aastavahetuse öö on ju pikk ja saab mitu õhtusööki ühe peo sisse ära mahutada 
sef
Ole esimene, kes kommenteerib