Pisikesed maasika-pavlovad
Suvi, Eesti maasikad ja õhulised valged asjad käivad päris toredalt kokku, eksole ju. Sel aastal jätkub Eesti maasikaid ka augustis, mis on selle veniva suve juures, mis suurem osa aega üldse suve mõõtu välja pole andnud, ju tegelikult kokkuvõttes tore. No ja siis ei jäägi midagi muud üle, kui Pavlovat küpsetada.
Kuna ma üksinda kõike seda lõbu ära süüa ei tahtnud, sest jagatud kalorid on ju ikkagi jagatud kalorid, siis otsustasin sel korral oma töökaaslasi rõõmustada ja tegin ühe suure koogi asemel hoopiski hunniku pisikesi. Seetõttu on ka küpsetamise aeg lühem, kui suure koogi puhul.
Paljudes retseptides pannakse Pavlova põhja sisse lisaks suhkrule ja munavalgetele lõpus veel ka pisut äädikat ja tärklist, et sisu eriti vahukommine ja pehme jääks. Kuna ma tärklist muidu ksukil ei kasuta ja viimane pakk sai vist juba rohkem, kui aasta aega tagasi otsa, siis ma neid kumbagi esel korral ei kasutanud ja tegelikut väga puudust ka ei tundnud. Seega piisab kenasti ka ainult munavalgest, suhkrust ja sutsust soolast. Suhkru kogust vähendaksin hea meelega muidugi kõvasti, aga besee kahjuks ilma suhkruta ikka ei toimi küll, seega teen lihtsalt kreemi alati võimalikult vähemagusa.
Beseed vahustades meenutasin aega, mil mul mikserit ei olnud ja seda, et tegelikult sai ka siis Pavlovat tehtud. Praegu ei kujuta küll ette ka, et kuidas see üldse võimalik oli, sest isegi mikseriga läks selleks ikka pea 10 minutit vahustamist. Aga no see näitab veelkord, et kui tahtmine ikka suur on, siis saab kõigega hakkama!
Igal juhul – tehke kooki! Ja siis viige enamus sellest tööle või sõpradele ja kõik on rõõmsad 
Ole esimene, kes kommenteerib