Minu lemmiomlett – rohelise sibula, koriandri ja tšilliga
Seda postitust kirjutama asudes ma pidin lausa blogis väikese otsingu tegema, et ega ma samasugust juba kirjutanud ei ole. Kirjutamist ei mäletanud, aga kuna söön seda üsna iganädalaselt, siis tundus loogiline, et see on juba olemas. Ei olnud.
Ega siin jällegi mingit suurt kunsti ei ole, lihtsalt omavahel ülihästi kokku sobivad maitsed, natuke venivat juustu ja ongi olemas. Lihtsalt ja kiiresti saab valmis ka, seega ei pea selle omleti puhul tingimata nädalavahetust ootama, vaid tegelikult sobib see ka tööpäeva hommikutesse. Viimast muidugi minu puhul jällegi mitte, sest varem, kui viimasel võimalikul hetkel üles ärkamine ei tule minu puhul kõne allagi ja ärkamise ja söömise vahele võiks mul vähemalt tund aega jääda, aga normaalsed inimesed saavad seda omletti ka enne tööpäeva nautida.
A ja koriandrit hangin hetkel keskturult. Sealsel on kuidagi oluliselt rohkem maitset, kui poe omadel. Kuigi varsti-varsti saan juba oma aknalaualt ka ürte noppida ja paar koriandrilehekest olen sealt juba ka saanud.
- 2 muna (vabalt peetud kanade omi, palun)
- Peotäis värsket koriandrit (kaalusin ära - 20 grammi läks täna)
- Peotäis rohelist sibulat (oli ka nii umbes 20 grammi)
- 0,5 värsket punast tšillit või maitse järgi tšillihelbeid
- 25 g riivitud juustu
- Soola-pipart
- Praadimiseks veidi õli
- Haki koriander ja sibul peenikeselt ning tõsta kaussi.
- Haki veel peenemalt ka tšilli või pudista samasse kaussi tšillihelbed.
- Löö samasse kaussi lahti munad, maitsesta soola ja pipraga ning klopi ühtlaseks.
- Kuumuta pannil keskmisele kuumusele tilgake õli ning aja munasegu pannil ühtlaselt üsna õhukese kihina (ca 1 cm) laiali.
- Laota omletile ka riivjuust ning kata pann kaanega, kuni muna hüübib ja juust sulab.
- Panni alt kuumuse võib vähemalt minu pliidil maha keerata juba siis, kui juustu lisan. Kaane all küpseb muna kenasti järelkuumuses lõpuni.
Ole esimene, kes kommenteerib